Tervislik seisund

Nonii kallid sõbrad, kronoloogilisest järjestusest läheb see jutt nüüd välja, sest tegelikult toimusid need sündmused mida kohe kirjeldama hakkan ikka juba augusti keskpaigas.
Nimelt üllataval kombel ei läinudki Maris ühel neljepäeval tööle. Vaatasin, et misasja ta mökutab, kell muudkui läheneb üheksale ja tema ei liiguta ka mitte. Aga kui liigutama hakkas, meeldisid tema liigutused mulle kohe esimesest silmapilgust. Sest ta liigutas ennast kõigepealt koeramise riietesse, siis paigutas Kretsu aeda ja minu autosse. Lootsin juba, et läheme kuskile platsile hullama, aga sõit ise oli väga lühike ja kulges järjest tihedama asustuse suunas. Lõpuks siis jõudsime ühe maja ette, kus vooris sisse ja välja inimesi ja koeri. Lisaks olid veel maja ees Riina ja Ants ja Joopi omanik Toomas - koos koertega muidugi. Olin suht ära ootaval seisukohal, tänavaääres mind tavaliselt lahti ei lasta ja nii ka seekord. Tiksusime siis seal maja ees rihma otsas. Kuni Joop ja Jabata koos omanikega majja läksid.
Mina niikaua nuhkisin lõhnasid ja üritasin aega sisustada. Siis jäi aga aeda seisma üks naine ühe musta loomaga, kes tahtis ka koer olla. Snautser oli ta nimi. Niikaua kui ta kaugemal passis polnud hullu, piidlesin teda tükk aega ja mõtlesin, et kuidas selline elukas oma tuka alat üldse tema ümber toimuvat näha suudab. Aga siis lähenes ta minust ja mis peamine, Marisest, liiga lähedalt ja siis mu väiksed tublid närvid üles ja nähvasin talle, et loivaku rutem oma kirpudega koos minust ja Marisest kaugemale. Õnneks ta loivaski ja ma ei pidanud pikalt ähvardama, ega see ei oleks vist õnnestunud ka, sest oma sõnumi teise sõna juures tõmbas Maris mul juba esikäpad maast lahti ja hakkas minuga riidlema, et nii ei ole viisakas käituda. No ma tean seda isegi, aga oma kirpe teiste koerte juurest mööda jalutada ju ka ei ole!!!!
Siis tuli Jeta, hullasin temaga veidi ja siis viidi meid koos Jetaga samasse kohta kus Joop ja Japs ka käisid. Joop tuli majast välja uimane nagu porikärbes, mind ajas kohe naerma. Kuni selle hetkeni kui peale süsti tundsin, et hirrmus uni on kallal. Toetasin end vastu Marist ja katsusin üleval olla, aga seekord oli Unemati tugevam ja jäin magama nagu könn. Mis minuga vahepeal toimus, ei oska öelda, järgmine asi mida mäletan on see, et kuulsin kuskilt kaugelt Marise häält ja oma pilukil silmade vahelt nägin, et lamasin täiesti ebaväärikalt mingis koridoris. Maris oli NIII RÕÕMUS kui ma ärkasin. Aga see oli imelik uni, sest aega läks veel kõvasti enne kui ma omale jalad alla suutsin ajada ja jälle õue tuigerdada. Siis pani Maris mu autosse tuttu ja ise jäi Della omaniku järgi ootama. Magada oli mõnus, sedaenam, et kõrv mul ka niikuinii kipitas veits.
Mis me seal majas tegime ma ei teagi, igal juhul nädal hiljem sain teada, et nii mu küünanukid kui puusad said endale selle ürituse käigus nimed - eks nad meid sellepärast magama uinutasidki, et me ei ei saaks vastu rääkida nimede panekul. Ega see inimestekamp päris normaalne nüüd küll ei ole, OK puusadele sai nimeks Aa ja Be aga küünarnukkidele pandi mõlemale nimeks Null.
Ehk siis nüüd käivad muga kaasas tegelased Aa Be ja Null ja Null - loodan südamest et mul kunagi kumbagi Nulli poole eraldi pöörduda ei tule, ma ei kujuta ette kuidas ma neile selgeks teen kummale mu pöördumine suunatus on.

Igastahes nüüd on igal pool minu nime taga alltoodud kujul märked:

Wunderstern Juventus
HD B/A ED 0/0

Juhuuuuuu!!!! vist...