Uus aasta ja uued tegemised....

Peale seda kui olin juba natuke harjunud mõttega sellest, et meie majade valvamine on nüüd üksi minu õlgadel - hakkas elu vaikselt uut rutiini võtma. Teengi siinkohal väikese kokkuvõtte sellest, mis siis 2010 aasta algul põnevat on toimunud.
Kes mu allpool olevaid postitusi on lugenud, teab, et minu hambad kasvavad ebaühtlaselt. Kuna võrreldes Tartus toimunud näitusega on mu hambumus paranenud, siis mõtles Maris, et proovib mind uuesti kohtunikule näidata.
Toimus see siis 17.01.2010. Läksin ringi - kuid ka seekord ütles kohtunik, et vahe minu ülemiste ja alumiste hammaste vahel on veidi liiga suur. Mitte palju lubatust üle aga natuke ikka. Ehk siis ära jäi mu etteaste :) - aga see oli ainult üks hetk minu lahedast nädalavahetusest MTÜ Articuse saksa lambakoerte erinäitusel. Nädalavahetus oli külm ja näitus toimus maneežis, olen Marisele ülimalt tänulik, et ta mu siiski kaasa võttis mõlemal päeval. Hästi lahe oli, et ta vahepeal minuga kuulekust tegi ja mul kutsikaid lasi nuuskida - nii tore oli üle pika aja teiste koertega suhelda :))))
Ja mul ei ole absoluutselt mitte midagi Yarise putukas istumise vastu - olen sellega kutsikast saadik harjunud, ja tunnen end seal õite koduselt. Ja seal näitusel oli hästi palju koeri, põhiliselt suhtlesin ma kutsikatega (vaadake allolevat fotoseeriat) - nad on nii pisikesed ja totud. Kõige suuremat rõõmu pakkus mulle üks mäng, kus ma algul lamasin ja lasin kutsikal enda peale ülbelt haukuda ja kui kutsikas piisavalt lähedal, siis kasvasin hästi ruttu hästi suureks s.t tõusin lamamast püsti. Nii äge oli vaadata kuidas need väikesed ülbikud peale seda õite kiirelt palju tagasihoidlikumaks muutusid.

Siin näen lähenemas ühte väikest ja väga bravuurikat loomakest

Siin pildil otustasin kasvada hästi kiiresti hästi suureks :)

Edasi järgnes väga kiire kehakeele muutus eelnevalt väga iseka väikelooma poolt.... mina olin endiselt sõbralikult meelestatud...

Aga uumurisoolikas on mul nagu on ja otsustasin, et kiusan veel veidi, aga siis viis Maris mu maneezi ja mäng jäi katki....

Siin sisenen maneezi ja olen väga huvitatud nendest lõhnadest, mida seal leidub...

Minu rõõmuks oli seal ka kutsikaid, vaatasin huviga nende mänge ja tuvastasin, et nad vajavad pesu. No ma pakun et üks 6 kutsikat pesin küll hoolikalt oma roosa keelega puhtaks - haisesid teised pesematuse järele :) aga Kretsu ju õpetas mind puhas olema ja vajadusel ka teisi puhastama. Seda ma ei unusta... igastahes, väga äge nädalavahetus oli - öösiti magasin nagu nott.

Lisaks natuke mu kooliteest - olen otsustanud, et Maris on ikka lahe. Ja minu arust on ta hakanud ka paremini mängima minuga, igastahes väga põnev on kui ta kas palli või lumetükki või toika või sokipaari või no ükskõik mille, mis lendub kätte võtab. Ma kohe väljun selle peale endast ;) Ja seoses nende ahvatlustega olen õppinud 2 kuut käsku:

1) AUH - mis tähendab, et tuleb haukuda. Ainult, et mul ei tule veel alati ilusat jämedahäälset isase koera haukumist alati välja. Mis tähendab, et mind võib aeg ajalt kuulda kilamas küllaltki peenikese häälega.

2) APORT - seda olin sunnitud õppima, sest Maris keeldus mulle palli enne viskamast, kui seda puidust asja suus ei hoia.

Vaatame mis sellest värgist edasi saab, hetkel olen igastahes väga teadmiste januline ja heameelega õpin asju, mida Maris mulle õpetab. Vahel teen Toidule nalja ka, kui ta käppa küsib, siis ma hoopis haugun :) siis ta naerab, premeerib mind käsu mitte täitmise eest ikkagi ja käsib Marisel mu kõvakettale restarti teha. Igastahes, nagu te aru olete saanud, on minust kujunemas küllalt humoorikas saksa lambakoer....

Muhhaaahhaaaaa - kohtumiseni... ja ärge pahandage kui teile paar krutskit vahepeal viskan...