Monday, December 6, 2010

Pooleaastakokkuvõte :) 2010

Marisele on laekunud kaebusi teemal, et minu blogi on nii ammu kaasajastamata... kuna ei ole kombeks vanasid võlgasid uude aastasse kokku võtta, siis teengi kokkuvõttemeili koos lubadusega, et vast on Maris järgmisel aastal usinam :))
Ehk siis mis ma teinud olen.
No kõigepealt tuleks mul mainida, et olen olnud üpris aktiivne. Algas kõik sellega, et olin juunis Balti Siegeril 0-koer. Ja tuleb mainida, et enam-vähem talutavalt mul ka varrukakatse õnnestus. Lühikesele maal olin ma valvamisel paras põrsas ja kõrval mu läpad ka väga käia ei soovinud. Aga Marise maopilgule alludes ma siiski kõrval püsisin, peale anna käsku aga tiirutasin nagu mingi kanapea ümber varrukamehe. No jalad tuleb liikumises hoida, et nad kangeks ei jääks, juhuks kui varrukamees tahab miskit veel üritada???!!!! Maris ei nõustunud mu seisukohaga kuid ta ei saanud ka katse ajal miskit ette võtta (minupoolne õel naer siinkohal). Pikal maal olin tubli kihutasin varrukasse, kuid hoolimata suht korralikust haardest lendasin ma varrukast esimest korda elus lahti. Loomulikult läksin uuesti kinni ja niipalju see asi mind ära ehmatas, et valvamise tegin seekord korraliku. Minu sooritusest allpool ka väike fotojäädvustus (fotograaf Helen Tähve)Peale Balti Siegerit külastasin ka Luigel kõikide tõugude näitust, kus sain hinde hea, ja sellega seoses täidetud ka kriteeriumid aretuskontrollil osalemiseks. On ju eelduseks puusauuring, KK1 koolitustulemus ja näitusehinne. Nüüdseks olin valmis KK1; HD A/B ED 0/0; näitusehinne "hea". Näitusekirjeldusest tahaksin siin ära mainida, et "piisavalt tõuline pea" pani nii mõnegi mu tuttava kulmu kergitama - sest pea on mul enam kui tõuline ja väga uhke... Kindlasti arvasid enamus näitusekülastajaid on napakad kui nägid kui palju Maris mu hinde "hea üle rõõmustas" :) tegin seal stoikat ka pilt all (fotograaf: Signe Shadeiko):
Noh ja siis - 16.09.2010 sooritasingi oma Aretuskontrolli, tulemuseks andis Pr Aliftina Petrova mulle aretusklassi EST-1. Olime väga rahul ja Maris pidas õhtul maha kõva peo. Samal nädalavahetusel tegime Joopi ja Dellaga otsa J-pesakonnaga lahti ka saksa lambakoerte erinäitustel. Sooritasin varrukakatse ning sain ka näituseringi, kus jooksin eeskujulikult Marise jala kõrval :) kahjuks sain hindeks ainult SG, sest ei olnud ma nii ilus ja must ja punane nagu teised kutid. Õeke Janeta osales seekord veel avaklassis - ja sai austustväärt SG1 hinde. Tagant järele palju palju õnne! Aga minu SG hinne Marist väga ei heidutanud, ta oli hoopis rõõmus, et mul varrukakatse õnnestus .... lühikese maa valvamine oli seekord hea - aga pikal maal kehastusin ümber sigakoeraks, kes märatses ja nokkis varruka kallal nagu viimane kaabakas... väike fotojäädvustus mu vägiteost kah! Autoriks jälle Signe Shadeiko, Wundersternide ihufotograaf.Sealt edasi hakkas valmistumine IPO eksamiks, mis pidi toimuma oktoobris. Seoses vanuseliste iseärasustega aga süvenes mu kalduvus varrukameest oma suva järgi närida. Ilmselt seetõttu võttis Maris mu ühe Rootsi kuti juurde seminarile kaasa. See oli päris tegija tüüp ja minus tekkis siiski varrukamehe suhtes piisavalt respekti, et varjeid risteldes mitte "mauh" kohe varrukasse kinni minna. Valvamisi see mees mulle õpetada ei jõudnud...siin siis Pr Livia Kase pildid minust ja Mattiasest, kes mind instrueeris :)
Ja jõudiski kätte BH eksam, mille sooritamisel anti mulle Hr Harald Hohmanni poolt hinnang, et olen ühiskonnakõlbulik - olin rahul ja Maris ka. Alloleval pildil kuulab Maris ilmselt kohtuniku hinnangu seda osa, kus kohtunik kannatlikult selgitab, et ainus elusolend, kellele eksami käigus musi võib anda on kohtunik ise :) (Maris nimelt andis mulle kahe harjutuse vahel kõrvade vahele musi :) - totu siukene)IPO eksam nii hästi ei läinud. Asi algas juba jäljega - kukkusin seal läbi peale seda kui olin teises nurgas korraks jälje kaotanud, ja leidsin selle kohe uuesti. Paraku jälg mille ma leidsin oli järgmise paari esimene sirge. Sellest sain aru, et see 20m nõue 2 jälje vahel ei ole asjata eeskirjades sees. Maris oli pahane, no arusaadav ka, et sellise tobeda kokkusattumuse pärast mitte tulemust saada on nördimapanev. Aga minu vastu oli ta ikka väga hea.
Kuulekus läks üleni metsa - ainus asi kus IPO-1s tulemuse sain oli C-osa 85 punktiga. Aga kasulikke kogemusi sain mina ja sai Maris ka - nüüd tuleb lihtsalt pingutada ja järgmine aasta uuesti proovida.
Ja selle aasta viimane etteaste toimus 14.11.2010 kus läksime Marisega KK-2 proovima. Kokkuvõttes olid kõik kõrvaltvaatajad peale Marise minu soorituses pettunud ja nimetasid seda näiteks täielikuks tsirkuseks....aga õnneks mulle kõrvaltvaatajate hinnangud ei loe, mulle on oluline, mida Maris minust arvab, ja õnneks Marisel mind hetkeseisuga vähemalt maha pole plaanis müüa. :) Kokkuvõttes iseloomustas eksamit minu hea tuju ja täiesti kontrollimatu vimplemine suht suvaliselt elemente sooritades... hindeks sain "rahuldav" ja punkte 71.Rohkem sellest ei kirjutagi - panen siia Livia Kase ja Signe Shadeiko fotosid minu etteastest.Kõrvalkäik tempo vahetustega. Inimrühm (üleval); Liikumiselt "Istu" läks metsa. Lamamine õnnestus (all)

Liikumiselt jäin ka ilusti seisma :)

Aportid Ja siis laekumine aportiga Marise juurde :)



Kohale minekust on Livia teinud hästi ilusa pildi, õnneks pole sealt näha, et ma enne kohale minekut varjest varrukameest otsimas käisin :)

Ja sellega meie eksam lõppeski, järgmine aasta proovin olla tublim, ja Maris lubas sama :)) Ilusat jõulu kallid lugejad ja tegusat 2011 aastat!

1 comment:

  1. Juss, sa oled ikka super tubli!!! Nii pika tegude nimekirja peale tõmbab Jeta kõrvad ujumismütsiks ja tema pererahvas punastab häbenedes, et nii sussid on!
    Palju, palju, palju õnne ja kallistusi kõigi nende tublide tegude eest ja edu ning jaksu järgmisel aastal!!!

    ReplyDelete