Hakkan vist skorbuudist toibuma :) jumal tänatud. Ka välja kukkunud hammaste asemele on uued hambad kasvama hakanud. Sellega seoses sügelevad mu igemed hirrrrmsamal kombel ja seda tunneb kogu mu kari, närisn mõnuga nende käsi, oma mänguasju ja Kretsu põskesid :)
Aga tegelikult tahtsin rääkida sellest, et laupäeval käisin põllu peal. Hommik kusjuures ei olnud paljulubav - Maris tõusis üles ja võttis kaasa AINULT KRETSU ja sõitis kodust minema. Loomulikult selle peale lasin kuuldavale meeletuid hundihuilgeid - aga tagasi tulid nad sellegipoolest alles paari tunni pärast. Toredaks tegi asja see, et Kretsu pandi tuppa ja siis pakiti mind kaasa :) - autoga mulle sõita meeldib - jäin seal kohe norinal magama. Varsti jäi auto seisma ja Maris läks uksest välja. Siis kuulsin, et ta räägib seal teiste inimeste ja koertega - mulle see ei meeldinud. Andsin sellest jorisedes teada. Ja siis tuli Maris ja võttis minu autost välja, endal vinkud peos. Olime kuskil autotee juures ja seal oli palju toredaid inimesi - Janne, Merlin, Armin, Heli ja Ly. Tegime siis paar tiiru inimeste keskel - tervitasin nad kõik üle nagu viisakatele kutsikatele kombeks. Ja siis sain vinkusid. Üldiselt ei meeldinud mulle, et mind kohe jälle autosse pakiti. Aga õnneks tuli ainult natuke aega autos olla, ja siis võeti mind autost välja pissiringile.
Ja siis viidi mind oranži toika juurde - ja Janne võttis mu enda kätte ja nii me seal oranži toika juures istusime, kuni mu nina hakkas tundma vinkude lõhna. Pingutasin oma ninalihaseid :) ja tuvastasin toika juurest vinku - ja vahelduva eduga leidsin neid veel ja veel - mmmmmmmõnus.
Natukese aja pärast viis Maris mind jälle toika juurde, seekord asus toigas teises kohas, siis juba teadsin, et seal kasvab vinkusid ja olin nende leidmisel päris tubli. Sain isegi Marisele tünga teha ja napsasin ühe vinku ilma, et sellele eelnevat vinkut oleksin puutunud. Selle peale sai Maris teada, et mina olen hea ja ta on ise süüdi, et mul lasi seda vinkut haarata VOTT! Aga muidugi hiljem see ei õnnestunud. Igastahes, otsisin kõik vinkud üles ja siis sain ühe suure saksa lambakoeraga, kes ei olnud Kretsu mängida. Algul ta oli veits hirmus. Ajasin karvad turri ja mörisesin - aga väga lähedale ei julgenud minna. Mine tea, võtab jälle ninast kinni nagu üks koer kutsikanäitusel tegi. See oli valus. Kui aga veendusin, et see isane (Nopsu) on suht rahulik ja mitte agressiivselt minu armsa isiku vastu meelestatud, julgesin talle isega käppadega peale hüpata ja suunurkasid limpsida... igastahes oli mõnus.
Õhtul läksime Kretsu juurde koju tagasi, siis andis Maris meile süüa ja magustoiduks metsmarja jogurtit - siis pani ta kamina põlema ja meie Kretsuga saime kamina ees põõnata. Oli västiv aga tore päev :)
Ja teine asi ka - olen suur ja usaldusväärne - nimelt ma ei maga enam öösiti puuris - vaid mul on nüüd oma pehme ase. Saan sealt iga kell püsti tõusta ja Marise juurde voodisse kolida - ma katsun tema usaldust mitte kuritarvitada ja mitte midagi toas katki närida - kardan veits selle pärast, sest vahel mu hambad ise jäävad asjade taha kinni. Aga noh, eks ma annan endast parima. Kuulmiseni!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment