Kuulekad koerad...

... ei kasva niisama. Et saada lisaks ilusa koera nimetusele tuleb ka targaks saada. Ma natuke kartsin seda kuulekusetrennis käimist, sest sõna kuulamine ei ole just mu tugevaim külg. Aga tegelikult on see päris tore värk, Maris käib minuga peaagu iga päev pargis trenni tegemas - päris lahe on palli taga ajada ja vorsti mugida. Ja mu lemmikharjutus on kohale saatmine. No see kohe on lahe kui kohale minnes ootab sind kauss vorstiga. Ja igavaks ei lähe ka, sest ega me mingi 5-7 minutit korraga ainult harjutame. Mul läheb kohe tuju heaks, kui kuulen, et Maris on halli seljakotti pakib - tean täpselt, et seal sees on mu nööriga pall ja hunnik vorstitükikesi.
Ja kord nädalas käime Alla juures, kes siis Marisele räägib, mis ta hästi teeb ja mis ta halvasti või valesti teeb. Ja see on tore, sest mina ei saa Alla silmis midagi valesti teha, kui ma midagi kehvasti teen, siis on see alati Marise süü :)
Eile käisime jälle Alla juures, alustasime sellega, et Maris näitas kuidas mul istumine käsu peale "Sit" välja tuleb. Varem kasutas ta käsku "istu" aga kuna ta pärast seda mu hambaid uuris, siis see käsk tekitas minu konflikti - seega sai ta korralduse õpetada mulle uus käsk selgeks. "Sit" sobib mulle paremini, kuigi iseenesest olen ma selle käsu osas veidi kõhklev - aga tõepoolest, sellele käsule järgneb alati pall või maius - ja mitte kunagi mitte midagi ebameeldivat. Nii et ma arvan, et eks ma varsti hakkan seda käsku usaldama.
Siis proovisime algasendit käsuga "Foot" - kohe kui Marisele otsa vaatasin lendas jälle pall - no mida üks armas sakslase kutsikas veel elult tahta võiks - üks suur trall ja lillepidu koguaeg.
Siis tegime kõrval liikumist - seda ma muidu hästi ei oska kui vorstiga. Aga ma veel arenen.
Liikumise pealt lamama minekut oskasin ma ka juba paremini kui eelmine kord - Maris ei pidanudki kätt enam maaligi panema - käsu peale "Lama" prantsatasin suht kiirest kõhuli ja siis sõin vorstitükikesi mis maha tekkisid... nämm nämm nämm...
Siis proovisime ka kohapeal istumist - ma pole varem sellist asja teinud ja tahtsin Marisele järgi tulla, aga siis pani ta mu tagasi koha peale istuma - no mida kuradit, ma ju istusin juba, kuhu siis pall või vorstid jäid???? Kui ta mu tagasi kohale istuma viis, siis jäin kohe mõtisklema - endal suur küsimärk otsa ees. Maris siis taganes paar sammu - ja sealt nad tulid - maitsvad juustuvorsti tükikesed minu ilusa roosa keele peale ja minu lumivalgete hammaste vahele.... ja siis lendas ka pall juhhhuuuuuuuuuuuuuu kuulekuse trenn rokib... :) rrauh rrauh rrrauh
Siis tegime paar kohalesaatmist - ja ma olin tõeliselt atleetlik kui üle maapinna oma koti poole liuglesin.... aga siis pandi mind autosse ja trenn oli läbi--- nagu alati kõige põnevama koha peal....
Aga läbi auto akende kuulsin kui Alla Marisele mainis, et talle meeldib minu juures positiivsus ja see kui lahedalt ma mõtlen... no aga muidugi olen ma positiivne karvane, läikiv, sile ja armas ja mehelik kutsikapoiss - kuidas saakski see võimalik olla, et ma Allale ei meeldi....